Avaleht 

HIIUMAA JAHIMEESTE SELTSI PÕHIKIRI

1. ÜLDSÄTTED

1.1.  Hiiumaa Jahimeeste Selts  ( edaspidi  Selts) on Eesti Vabariigis jahindusega tegelevate vabatahtlikult liitunud  füüsiliste isikute ühendus. Selts on 18.märtsil 1957. aastal asutatud Hiiumaa Jahimeeste Seltsi õigusjärglane.

1.2.  Hiiumaa Jahimeeste Selts on mittetulundusühing.

1.3.  Selts on eraõiguslik juriidiline isik, kes omab oma lippu, vappi, sümboolikat, pitsatit, pangaarvet ja lühendit  HJS.

1.4.  Seltsi aadress on Väike-Tiigi 8, 92411 Kärdla vallasisene linn, Hiiu vald.

1.5. Seltsi eesmärgiks on oma liikmete huvide ja õiguste esindamine jahindusalases tegevuses ning Hiiu maakonna jahimehi koondades oma liikmete ühistegevuse kaudu loodustsäästva ning rekreatsioonivõimalusi pakkuva jahipidamise ja jahindusalase koolituse korraldamine ja jahinduskultuuri arendamine.

1.6.  Seltsi struktuuriüksuseks on jahtkond osakonna tähenduses, kes tegeleb talle lepinguga kasutamiseks kinnitatud jahipiirkonnas jahindusalase tegevusega.

1.7. Seltsi eesmärk on oma majandusliku tegevuse kaudu seltsi põhikirjaliste eesmärkide täitmine.  Selts ei tegutse majandusliku tulu saamise eesmärgil.

1.8.  Seltsi majandusaasta algab 01.märts ja lõpeb veebruarikuu viimasel päeval.

 

2. SELTSI ÜLESANDED EESMÄRKIDE SAAVUTAMISEKS

2.1. Seltsi põhilised ülesanded oma põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks on:

2.1.1. jahimajanduse arendamine teaduslikel alustel  tagades oma tegevusega tasakaalu ulukite arvukuse ja metsa – ning  põllumajanduse huvide vahel;  

2.1.2. ulukihooldetööde ja ulukiloenduse ning muude  tegevuste korraldamine  

 2.1.3. jahispordialaste ürituste organiseerimine, jahikultuuri tõstmine liikmeskonna  hulgas, liikmeskonna ühisürituste korraldamine;

2.1.4. jahilaskespordiga tegelemine;

2.1.5. jahikülaliste vastuvõtmine, jahiturismi korraldamine, transpordi- ja  majutusteenuste osutamine ning toitlustamine;

2.1.6. jahialase teabe kogumine ja levitamine;

2.1.7. liikmeskonnale abi osutamine jahitarvetega varustamisel;

2.1.8. jahijärelvalvele kaasaaitamine ja koostöö vastavate organitega;

2.1.9. maaomanike või –valdajatega lepingute sõlmimine maade jahimaana kasutamise  võimaluste ja tingimuste kohta;

2.1.10. avalikkuse igakülgne teavitamine Seltsi tegevusest;

2.1.11. lasketiiru ja laskepaiga pidamine;

2.1.12. relvade laenutamine ja laskemoona müük lasketiirus;

2.1.13. relvade ja laskemoona hoidmine teenusena;

2.1.14. osavõtt looduskaitsealasest tegevusest ja maaelu korraldamisest;

2.1.15. oma liikmete esindamine teistes asutustes ja organisatsioonides, koostöö  arendamine relvi omavate struktuuriüksustega ning teiste riiklike ja ühiskondlike  organisatsioonidega.

 

3. SELTSI LIIKMED, NENDE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

3.1. Seltsi liikmeks võivad olla kõik Eesti Vabariigis kehtivat jahitunnistust omavad   füüsilised isikud, kes tunnustavad Seltsi põhikirja ning vastavad Seltsi põhikirjas toodud tingimustele.

3.2. Seltsi liikmeks võetakse vastu juhatuse otsusega selleks soovi avaldanud isiku kirjaliku avalduse alusel. Juhatus teeb otsuse 1 kuu jooksul arvates avalduse   saamisest.   Seltsi liige võib kuuluda ainult ühte jahtkonda, mille koosseisus ta kasutab oma põhikirjalisi õigusi ja täidab kohustusi.

3.3. Seltsi liikmeks astuda soovijal  peab olema  Seltsi kahe liikme kirjalik soovitus ja  selle jahtkonna nõusolek, millisesse ta soovib kuuluda.

3.4. Seltsi liikmeks astumisel on Seltsi liige kohustatud tasuma sisseastumismaksu ja liikmemaksu vastavalt volinike koosoleku poolt kehtestatud määradele ja korrale.

3.5. Jahtkonna juhatus kontrollib avaldaja vastavust sisekorra eeskirjadega kehtestatud nõuetele.

3.6. Liikmeskonnast väljaastumise soovist teatab Seltsi liige kirjalikult juhatusele  vähemalt üks kuu ette.

3.7. Liikme soovi korral Seltsist lahkumise otsustab juhatus 1 kuu jooksul arvates sellekohase avalduse saamisest.

3.8. Liikme võib liikmeskonnast välja arvata Seltsi juhatuse otsusega jahtkonna üldkoosoleku ettepanekul :

3.8.1. kui ta ei tasu kehtestatud liikmemaksu ühe kuu jooksul arvates majandusaasta  algusest;

3.8.2. kui liige ei täida Seltsi põhikirjas sätestatud kohustusi;

3.8.3. kui liige ei vasta põhikirjas Seltsi liikmetele esitatud tingimustele;

3.8.4. kui liige tekitab oma tegevuse või tegevusetusega olulist kahju Seltsi tegevusele ja/või mainele;

3.8.5. kui liige on jämedalt rikkunud jahipidamise eeskirju.

3.9. Liikme õigused:

3.9.1. võtta osa otsustava hääleõigusega jahtkonna üldkoosolekutest;

3.9.2. valida ja olla valitud Seltsi ja jahtkonna juhtimisorganitesse ning Seltsi  kontrollorganitesse;

3.9.3. saada Seltsi organitelt täielikku informatsiooni seltsi tegevusest, tutvuda  volinike  koosolekute ja juhatuse otsuste ning protokollidega;

3.9.4. pidada jahti jahtkonnale kinnitatud jahipiirkonnas selleks vajalike jahidokumentide olemasolul  ja jahtkonnavaheliste kokkulepete alusel teistes  jahipiirkondades.

3.9.5. Seltsi liikmed on oma õiguste realiseerimisel võrdõiguslikud, sõltumata positsioonist  Seltsis või ühiskonnas.

3.9.6. Seltsi liikmelisusest tulenevad varalised ning mittevaralised õigused lõpevad alates päevast, mil seltsi liige loetakse Seltsist väljaastunuks või väljaarvatuks.

3.9.7. Liikmel on õigus vaidlustada 10 kalendripäeva jooksul, alates teate saamisest, juhatuse otsus enda välja arvamisest Seltsist. Misjärel juhatus peab 10 kalendripäeva jooksul kokku kutsuma juhatuse koosoleku asja arutamiseks. Liikmel on õigus juhatuse otsus vaidlustada ka korralisel volinike koosolekul.

3.9.8. võtta aktiivselt osa Seltsi tegevusest;

3.9.9.  HJS-i liikmel on õigus osaleda seltsi tegevuses, samuti säilitades liik­melisuse peatada jahimajanduslik tegevus mõjuvatel põhjustel (kaitseväe teenistus, haigus, pikaajaline lähetus jne.) Tegevuse pea­tamine  ja selle taastamine vormistatakse HJS juhatuse otsuse­ga jahtkonna üldkoosoleku otsuse alusel.. Tegevuse peatamisel tu­leb igaaastane liikmemaks tasuda

3.10. Seltsi liige on kohustatud:

3.10.1. oma tegevuses järgima  Seltsi põhikirja ja kehtivat seadusandlust, täitma volinike  koosoleku ja teiste juhtimis- ning kontrollorganite otsuseid ning Seltsi  sisekorra ja jahtkonna kodukorra nõudeid ja kohustusi;

3.10.2. kasutama heaperemehelikult ning säästlikult Seltsi vara;

3.10.3. tasuma õigeaegselt sisseastumis- ja liikmemaksud, sihtotstarbelised  maksed Seltsi juhtorganite poolt kinnitatud suuruses ning tähtajal;

3.10.4. tasuma õigeaegselt Seltsi igapäevase (majandus) tegevuse raamest väljuvate toimingutega seotud täiendavaid kohustusi, mis on Seltsi liikmetele kehtestatud volinike koosoleku otsusega. Seltsi igapäevase tegevusega seotud täiendavaid mitterahalisi kohustusi võib Seltsi liikmetele kehtestada juhatuse otsusega.

3.10.5.  jahil olles olema distsiplineeritud ja võtma tarvitusele kõik ettevaatusabinõud õnnetuse vältimiseks;

3.10.6. Seltsi liikme kohustuste täitmise ja jahipidamiseeskirjadest kinnipidamise eest vastutab iga liige individuaalselt. Korduvate kohustuste mittetäitmise korral arvatakse liige Seltsist välja. 

 

4. SELTSI VARA

4.1. Seltsi omandis võib olla igasugune vara, mis on vajalik põhikirjalise eesmärgi saavutamiseks.

4.2. Seltsi vara moodustub:

4.2.1. sisseastumis- ja liikmemaksudest;

4.2.2. Rahaliselt hinnatavatest annetustest ja eraldistest

4.2.3. Seltsi tegevusest saadavast tulust.

4.2.4. vallas- ja kinnisvarast, milline on vajalik põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.

4.3. Selts vastutab oma kohustuste eest kogu oma varaga, liikme vastutus on piiratud tasutud liikmemaksu suurusega.

4.4. Jahtkondade  kasutuses olevat Seltsi põhivara haldab ja käsutab jahtkonna juhatus,  võõrandamise õiguseta, vastavalt vara kasutusse andmise lepingule.


5. JUHTIMINE

5.1. Seltsi juhtivateks organiteks on:

5.1.1.  volinike koosolek üldkoosoleku ülesannetes;

5.1.2.  juhatus;

5.1.3.  jahtkondade juhatused.

 

 

6. VOLINIKE KOOSOLEK

6.1. Volinike koosolek, on käesolevas põhikirjas sätestatud ulatuses üldkoosoleku  ülesandeid täitev kõrgeim esindusorgan, mille viivad läbi Seltsi liikmete poolt  valitud volinikud. Volinikud valitakse üheks aastaks jahtkondade poolt  arvestusega üks volinik viie liikme kohta. Voliniku volitused lõpevad ennetähtaegselt kui ta arvatakse välja seltsi liikmeskonnast. Voliniku volituste  ennetähtaegsel lõppemisel jätkab volikogu vähenenud koosseisuga kuni järgmiste  volinike valimisteni. Kui volinik ei saa mõjuvatel põhjustel volinike koosolekust osa võtta, võib ta oma volitused üle anda samast  jahtkonnast valitud volinikule   lihtkirjaliku volituse alusel.

Volinike koosoleku pädevusse kuulub:

6.1.1. põhikirja muutmine, täiendamine ja uue põhikirja vastuvõtmine;

6.1.2. Seltsi ühinemise, jagunemise ja lõpetamise otsustamine;

6.1.3. jahtkondade jahimajanduslikuks tegevuseks jahipiirkondade kinnitamine,  jahtkondade moodustamine või liitmine;

6.1.4. majandusaasta tegevuskava ja  eelarve kinnitamine;

6.1.5. juhatuse tegevusaruande, majandusaasta aruande ja revisjonikomisjoni aruande  kinnitamine;

6.1.6. revisjonikomisjoni liikmete, juhatuse liikmete ja juhatuse esimehe kinnitamine;

6.1.7. vajadusel auditi määramine;

6.1.8. sisseastumis-ja liikmemaksude suuruse ja tasumise korra kehtestamine;

6.1.9. sisekorraeeskirjade kinnitamine

6.1.10. Seltsi igapäevase (majandus)tegevuse raamest väljuvate toimingutega seotud täiendavate kohustuste kehtestamine;

6.1.11. Seltsi igapäevase tegevuse raamest väljuvate toimingute, investeeringute ja tehingute tegemise ning Seltsile kuuluvate kinnisasjade ja põhivara võõrandamise või asjaõigusega koormamise otsustamine ning vastavate tingimuste kehtestamine;

6.1.12. Seltsi juhtivate organite kohta esitatud kaebuste ja pretensioonide läbivaatamine, sealhulgas kaebuste arutamine Seltsi liikmeks vastuvõtmise keeldumise või Seltsi liikmest väljaarvamise kohta;

6.1.13. järelevalve Seltsi juhatuse tegevuse üle ja sellele hinnangu andmine.

6.1.14. Seltsi töötajate koosseisude kinnitamine

 6.1.15. muude küsimuste lahendamine, mida seaduse või põhikirjaga ei ole antud juhatuse või mõne teise organi pädevusse.

6.2. Seltsi  volinike koosolek  võib vastavalt oma pädevusele Seltsi tegevuse  juhtimiseks moodustada.

6.2.1. Seltsi piirkondlikke jahtkondi (osakonna tähenduses), millel on oma juhatus ja alaeelarve Seltsi üldeelarve koosseisus;

6.2.2. Seltsi alalisi või ajutisi töörühmi, komisjone ning teisi tööorganeid;

6.2.3. asutada juriidilisi isikuid.

6.3. volinike koosoleku kutsub kokku juhatus, mitte harvemini kui üks kord aastas. Koosoleku toimumisaeg ja päevakord teatatakse liikmetele vähemalt 10 päeva  ette. Seltsi juhatus peab volinike koosoleku kutsuma kokku ka juhul, kui seda  nõuab kirjalikult põhjust ära näidates vähemalt 1/3 volinikest, 1/10 Seltsi liikmetest või revisjonikomisjon. Koosolekut juhatab volinike poolt valitud juhataja.

6.4. Koosoleku otsused võetakse vastu, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalevatest volinikest.

6.5. Otsused punkides 6.1.1 ja 6.1.2 sätestatud küsimustes võetakse vastu, kui selle poolt hääletavad üle 2/3 koosolekul osalevatest volinikest.

 6.6. Volinike koosolek on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa üle poolte volinikest.

6.7. Volikogu otsus loetakse vastuvõetuks koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik volikogu.

 

7. JUHATUS

7.1. Juhatus on volinike koosoleku poolt määratud 5-8 liikmeline organ, kes lähtuvalt  volinike koosoleku  poolt antud suunistest ning kinnitatud tegevuskavast juhib Seltsi.

7.1.1. Juhatuse kinnitab volinike koosolek ja see moodustub jahtkondade üldkoosolekute poolt valitud kandidaatidest. Iga jahtkond esitab ühe kandidaadi. 

7.2. Juhatuse tööd juhib volinike koosoleku poolt  liikmete hulgast valitud  juhatuse esimees.

7.3. Juhatuse volituste tähtaeg on kolm aastat.

7.4. Juhatus korraldab volinike koosoleku otsuste täitmist ja jooksvat asjaajamist  vastavalt kehtivale seadusandlusele, korraldab aruandlust ja raamatupidamist,  peab liikmete arvestust ning täidab muid Seltsi tegevusest tulenevaid ülesandeid.

7.5. Esitab tegevusaruande ja majandusaasta aruande ning järgmise perioodi eelarve eelnõu kinnitamiseks volinike koosolekule.

7.6. Juhatuse esimees või tegevjuht juhatuse poolt kinnitatud volituse alusel,  sõlmib, muudab ja lõpetab töölepinguid või muid töösuhteid reguleerivaid lepinguid, kinnitatud koosseisude ja eelarve piires kinnitatud koosseisude ja eelarve piires.

7.7. Juhatuse töövorm on koosolek. Koosolek on otsustusvõimeline, kui kohal on üle  poole juhatuse liikmetest. Juhatus võib otsuse vastu võtta koosolekut kokku kutsumata, kui selle poolt hääletavad kirjalikult kõik juhatuse liikmed. Juhatuse otsuse vastuvõtmiseks on nõutav juhatuse koosolekul osalenud juhatuse liikmete poolthäälteenamus. Häälte jagunemisel võrdselt, jääb otsustavaks  juhatuse esimehe poolt antud hääl.

7.8. Juhatuse koosoleku kutsub kokku juhatuse esimees vastavalt vajadusele, kuid  mitte  harvemini kui kord kvartalis.

7.8.1. Juhatuse esimehe puudumisel asendab teda vanim juhatuse liige.

7.9. Juhatuse liikmed esindavad Seltsi õigustoimingutes kahekaupa koos juhatuse  volituse alusel.

 

8. JAHTKOND

8.1. Seltsi liikmed jagunevad jahtkondadesse. Iga jahtkond tegutseb talle lepinguga     kinnitatud jahipiirkonnas vastavalt jahipiirkonna kasutusõiguse loale.

8.2. Jahtkonna tegevuse korraldamise vorm on jahtkonna üldkoosolek, kes kinnitab  kooskõlas Seltsi sisekorraeeskirjadega jahtkonna kodukorra.

8.3. Jahtkonna üldkoosolek toimub vähemalt üks kord aastas ja on otsustusvõimeline,  kui  kohal on üle poole liikmetest. Otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega.

8.4. Jahtkonna üldkoosolek valib oma liikmete hulgast kolmeks tegevusaastaks  vähemalt kolmeliikmelise  juhatuse ja juhatuse esimehe, keda nimetatakse jahtkonna vanemaks ning volinikud üheks aastaks Seltsi üldkoosolekule.

8.5.  Jahtkonna üldkoosolek kinnitab igaks majandusaastaks tegevuskava ja eelarve, milline on  Seltsi aastaeelarve osa.

8.6. Jahtkonna juhatuse liikme kutsub tagasi jahtkonna üldkoosolek.

8.6.1. Jahtkonna üldkoosoleku kutsub kokku jahtkonna vanem või kutsutakse kokku 1/3 jahtkonna liikmete kirjaliku avalduse alusel.

8.7. Jahtkonnale kinnitatud jahipiirkonnas “Jahimaana kasutamise võimaluste ja  jahipidamise tingimuste lepingu” sõlmimise õigus on jahtkonna vanemal

 

 

9. JÄRELEVALVE                                                                                                        

9.1. Volinike koosolek teostab järelvalvet oma pädevuse piirides Seltsi teiste organite  tegevuse üle, kusjuures selle ülesande täitmiseks võib volinike koosolek määrata  täiendava revisjoni või audiitorkontrolli.

9.2. Seltsi sisekontrolli organ on volinike koosoleku poolt kolmeks aastaks valitud  revisjonikomisjon. Revisjonikomisjoni  liikmed ei tohi olla Seltsi juhatuse liikmed ega selle koosseisulised töötajad.

9.3. Juhatuse liikmed peavad võimaldama revisjonikomisjonil  tutvuda kõigi kontrolli läbiviimiseks vajalike dokumentidega nii Seltsi kui jahtkondade tasemel.

9.4. Revisjonikomisjon on aruandekohustuslik üldkoosoleku ees.

 

10. MUUD KÜSIMUSED

10.1. Seltsi tegevus lõpetatakse seaduses ettenähtud alustel.

10.2. Seltsi ühinemine ja jagunemine toimub seaduses sätestatud korras.

10.3. Seltsi likvideerimisel jaotatakse pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist allesjäänud vara õigustatud isikute vahel volinike koosoleku otsusega määratud  ulatuses.

10.4. Hiiumaa Jahimeeste Seltsi 12.augusti 2006 a. volinike koosoleku otsusega kinnitatud   põhikiri tunnistada  kehtetuks.

Käesolev mittetulundusühingu Hiiumaa Jahimeeste Seltsi põhikiri on vastu võetud  volinike  koosolekul 13.06.2014.

 

 
HJS Juhatus
Tegevjuhi vastuvõtuajad
  • esmaspäeval 09.00 - 17.00
  • reedel 09.00 - 17.00